Abstract
Keskaegsete linnade autonoomia õigusliku aluse moodustasid maahärra annetatud linnaõigus ja privileegid. Taaniaegse Põhja-Eesti linnades, Tallinnas, Rakveres ja Narvas, olid selleks Lübecki õigus ja Taani kuningate ürikud. Nende õiguste ja dokumentide annetamise asjaolud, muu hulgas aeg, ei ole aga alati selged. Annetamise protsessi ja dokumentide algset tähendust aitab osaliselt rekonstrueerida ürikute sõnastuse ja kirjutajate töö uurimine, privileegide hilisemal tõlgendamisel on aga abiks ürikute hiliskeskaegsed ja varauusaegsed koopiad ja tõlked.
Talk to us
Join us for a 30 min session where you can share your feedback and ask us any queries you have