How do Chinese L1 learners express Estonian static spatial relations?

Abstract

https://doi.org/10.5128/ERYa19.01The aim of this research was to find out how differences in Chinese and Estonian spatial language influence the way Chinese L1 speakers acquire the Estonian system of expressing static spatial relations. For this purpose, a picture description task was carried out by 22 native Chinese speakers.The main finding was that the Chinese L1 learners of Estonian did not use support through attachment relation (expressed by the postposition küljes) or support by the tip relation (expressed by the postposition otsas) almost at all. Instead, they used simple support relations (expressed by the adessive case or the postposition peal) similarly to their native language, which was in stark contrast with the native Estonian usage. Expressing containment relations did not pose such a problem to Chinese learners of Estonian.Another important finding was that Chinese learners of Estonian had a higher probability of using native-like logic in Estonian in choosing between support and containment relations while describing the pictures when they used case suffixes and a lower probability when they used adpositions.*** Kuidas hiina emakeelega õppurid väljendavad eesti keele staatilisi kohasuhteid?Artikli eesmärk oli uurida, kuidas hiina ja eesti keele vahelised erinevused staatiliste kohasuhete kirjeldamisel mõjutavad hiina emakeelega õppurite staatiliste kohasuhete väljendamist eesti keeles. Eeldati, et hiina emakeelega eesti keele õppurite eesti keele kohasõnade ja -käänete kasutust mõjutab see, et 1) hiina keeles on domineeriv kohasuhete väljendamine toetamissuhte kaudu ning kohasuhteid väljendatakse postpositsioonidega; 2) hiina keeles väljendatakse eri tüüpi toetamissuhteid samade väljendusvahenditega. Hüpoteesi kontrollimiseks vajalike andmete kogumiseks kasutati pildi kirjeldamise ülesannet, mille käigus 22 hiina emakeelega eesti keele õppurit kirjeldasid Bowermani ja Pedersoni (1992) staatiliste kohasuhete pildiseeria 39 pilti. Esiteks eeldati, et hiina keele mõju väljendub selles, et hiina emakeelega eesti keele õppurid kasutavad eesti keeles kõige rohkem postpositsioone, mis väljendavad lihtsat, ilma täpsema liigenduseta, toetamissuhet. Sealjuures peaks kõige rohkem kasutatavaks kaassõnaks olema postpositsioon peal, kuna selle hiinakeelset vastet 上 shang ’peal, -l’ kasutatakse hiina keeles toetamissuhete väljendamiseks väga palju. Andmete analüüsil selgus, et see eeldus peab paika, kuna katseisikud tõepoolest ülekasutasid toetamissuhte väljendusvahendeid (adessiiv, peal) staatiliste kohasuhete kirjeldamisel. Samuti puudusid pea täielikult teist tüüpi toetamissuhete väljendusvahendid, nagu postpositsioon küljes (toetamine kinnitumise kaudu) või postpositsioon otsas (toetamine kinnitamise kaudu objekti tipuossa). Postpositsioon peal oli tõepoolest kõige rohkem kasutatud kaassõna (kuid mitte kõige rohkem kasutatud kohaväljend). Teiseks eeldati, et käänded peaksid olema hiina emakeelega eesti keele õppurite poolt pigem alakasutatud, kuna hiina keeles käänded puuduvad. Eriti peaksid alakasutatud olema need käänded, millega väljendatakse seesolemise suhet, kuna hiina keeles väljendatakse seesolemissuhtega väga väheseid kohasuhteid. Sealjuures peaks kohasuhte väljendamine hiina emakeelega eesti keele õppuritel analoogia tõttu hiina keelega võtma vähem aega siis, kui hiina ja eesti keeles on kohasuhte liik sama. See eeldus ei pidanud paika, kuna tegelikult võis täheldada hoopiski käänete (eriti adessiivi) ülekasutust ning pikemat vastamise aega, kui hiina ja eesti keele kohasuhte liik langes kokku.