Eesti vaatamisverbide sihilisusest

Abstract

https://doi.org/10.5128/ERYa19.14Artiklis vaadeldakse verbi vaatama sünonüümide transitiivseid ja intransitiivseid kasutusi. Eesmärk on selgitada, kas eri tähendusnüanssidega vaatamisverbid erinevad oma transitiivsete kasutuste regulaarsuse poolest.Vaatluse all on 12 vaatama-verbi sünonüümi: kaema, vahtima, piiluma, kiikama, silmama, silmitsema, põrnitsema, jõllitama, kõõritama, jälgima, vaatlema ja uudistama. Korpuspõhine uuring näitas, et ühte leksikaalsemantilisse rühma kuuluvad verbid võivad oma transitiivsete ja intransitiivsete kasutuste rohkuse poolest oluliselt erineda. Peaaegu kõik uuritud vaatamisverbid võimaldavad nii sihitise kui ka suunamääruse lisamist ning võivad esineda ka ilma sõltlaienditeta. Spetsiifilise vaatamisviisi komponent verbi semantikas võib sõltlaiendita esinemist soodustada või ka hoopis piirata.Võtmesõnad: verbi argumentstruktuur, transitiivsus, verbiklass, polüseemia, eesti keel***On the transitivity of Estonian watching-looking verbsThe article studies the differences in the transitivity of Estonian watching-looking verbs. The aim is to determine their lexical semantic features that are related to the degree of transitivity, using the same corpus method. The analysis based on the Estonian National Corpus 2019 shows that Estonian watching-looking verbs vary in their degree of transitivity (i.e. the regularity of transitive and intransitive uses). According to the percentage of the transitive uses among 200 corpus sentences, the analyzed verbs can be divided into three categories (under 40%, 75–85%, and more than 90%). Most Estonian watching-looking verbs can be used with directional postpositions or other direction adverbials (e.g. to the left, down, into the future, etc.), but can also function without an object or a direction. The manner component reflected in the semantics of some Estonian watching-looking verbs can both promote and restrict the occurrence of the verb without an object or a direction. For all the verbs analysed, the occurrence without an object or a direction was syntactically favoured by the association of two or more actions, infinitive verb forms, the imperative, separative and sometimes also locative place adverbials, manner adverbials, and comparisons.