Abstract
Autori eesmärk on näidata demokraatiahariduse põhimõistete tundmise ja kasutamise olulisust kodanikupädevuse arendamisel ühiskonnaõpetuse tundides. Keskseks mõisteks on kodanik, kes on osa riigist ja kultuurist ning riigi ja kultuuri subjekt. Kodanike ja riigi suhet avab mõistepaar sotsiaalsed subjektid ja struktuurid. Demokraatlikus riigis on nende subjektide põhitüüpideks kodanikud, poliitikud, ametnikud ja administraatorid. Neil sotsiaalsetel subjektidel on ebavõrdsed võimalused kasutada ja käsutada teisi inimesi. Seda ebavõrdsust võimaldab vähendada osalusdemokraatia ehk kaasamine juhtimisse. Autor arvustab ühiskonnaõpetuse mõistete puudulikku seost üldise kodanikupädevusega Eesti üldhariduse õppekavas, näiteks ei kasutata osalusdemokraatia kontseptsiooni ega puudutata võimuprobleemi ühiskonnas. Artikkel kirjeldab, kuidas Eesti tööandjate esindajad eitavad ebaõigluse esinemist ettevõtetes. Seega on ühiskonnaõpetuse ja kodanikupädevuse seostamine võimalik, kui viia mõisted teaduslikele alustele. Summary
Sign-in/Register to access full text options 
Free) 
Talk to us
Join us for a 30 min session where you can share your feedback and ask us any queries you have
Schedule a call
